Akordion
Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad, kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Paremal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread meloodia mängimiseks, vasakul pool nupuread bassinootide ja -akordide mängimiseks.
Akordionimängijat nimetatakse akordionistiks.
Oma Handäoline patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. Akkordion’i, millel olid saateakordid samal põhimõttel nagu Buschmannil, lõi Viini muusik Cyrillius Demian seitse aastat hiljem. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku.
Veel 20. sajandi alguses oli akordion rahvapill, mida mängiti kohvikutes, tantsusaalides ja music hall’is.
Tänapäevase 120 bassiga pilli Stradella töötas esimesena välja itaallane Mariano Dallape 1876. aastal. Sellel on kaks rida bassinuppe ja neli rida akordinuppe.
Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikažanrites: rahvamuusikas, klassikalises muusikas ja ka popmuusikas.
Pilli populaarsus levis pärast leiutamist kiiresti, sageli seostati seda pilli tavainimestega ja akordion levis koos eurooplastega, kes üle maailma laiali emigreerusid.